Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta
Kui vaadelda ettevõtete arvu proportsionaalselt riigi rahvaarvuga, võime näha, et Eesti asub keskmisel kuid siiski tugeval kohal. Lisaks oleme kaheksa aastaga suutnud ettevõtete arvu ka pisut suurendada. Rõõm on tõdeda, et ettevõtete arv on enamike riikide puhul antud perioodide vahel tõusnud. Eriti suure hüppe on läbi teinud meie naabrid Läti ja Leedu.
Eriti kõrge on ettevõtete arv Tšehhis, kus iga 1000 elaniku kohta on majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 98. Kui oletame, et kõik Tšehhi ettevõtted on loodud nende endi kodanike poolt ning iga kodanik on loonud kuni ühe ettevõtte, tegeleb iga kümnes tšehh ettevõtlusega.
Ettevõtete asutamismäär
Asutamismäär (levinud ka kui sünnimäär) näitab, mitu protsenti aktiivsetest ettevõtetest mingil ajaperioodil on loodud sellel samal perioodil.
Kui kaheksa aastat tagasi oli Eesti asutamismäära poolest teisel kohal (Eesti 18.2, Bulgaaria 18.17), siis aastal 2016 paiknesime üsna keskmisel üheksandal kohal. Meist pea poole rohkem loob uusi ettevõtteid Leedu, kes juhib tabelit kindla 19%-ga. Tabeli teisest otsast leiame aga Belgia, kus ettevõtteid tekib asutamismäära alusel pea poole vähem kui Eestis.
Lisaks Bulgaariale, Slovakkiale ning veel mõnele riigile paistab Eesti puhul silma ka asutamismäära suur erinevus antud kahe perioodi vahel. 7 protsendipunktilises kukkumises on oma roll kindlasti ka majandustsüklil, kus aastal 2008 majanduslangus juba vaikselt tunda andis. Oma hoobi sai sellest kindlasti ka ettevõtlus. Siiski saab siinkohal esile tõsta Leedut, kus ettevõtluse asutamismäär on sellest hoolimata püsinud kõrgel tasemel.
Ettevõtete sulgemismäär
Sulgemismäär (levinud ka kui surmamäär) näitab, mitu protsenti aktiivsetest ettevõtetest mingil ajaperioodil on äritegevuse lõpetanud sellel samal perioodil.
Esimese asjana torkab ilmselt silma Leedu, kes lisaks kõrgele asutamismäärale näitas 2008. aastal teiste riikidega võrreldes ka ülikõrget sulgemismäära. Oma osa on siin tõenäoliselt mängida tol perioodil alanud majanduslangusel, mis pea kolmandiku Leedu ettevõtetest uksi sulgema pani. Õnneks näeme aga, et kaheksa aastat hiljem on suudetud sellest olukorras edukalt väljuda.
Ka Eesti puhul saab täheldada märkimisväärset erinevust antud kahe perioodi puhul. Erinevus ei ole siiski nii suur, kuid on samuti hea meel tõdeda, et oleme aastatega suutnud näitajat parandada.
Huvitava leiuna torkab silma veel Portugal, kes 2016. aastal troonis 16%-ga asutamismäära tabelis kolmandal kohal. Ka sulgemismäära tabelis leiame selle riigi 15%-ga eesotsast. Liites need kaks protsenti kokku, saame ettevõtete voolavusmäära 31%. See tähendab, et kolmandik kõikidest 2016. aastal aktiivselt tegutsenud ettevõtetest vahetusid välja -- kas lõpetasid tegevuse või sisenesid uute tulijatena.
Ettevõtete ellujäämismäär
Ellujäämismäär näitab, mitu protsenti ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, on referentsperioodil endiselt aktiivsed.
Eesti ettevõtete puhul oli ellujäämismäär 2016. aastal 68%, mis tähendab, et 68% ettevõtetest, kes loodi 2014. aastal, on aastal 2016 endiselt tegutsevad. Nagu ka mitmete teiste riikide puhul on see mõlema perioodi võrdluses püsinud stabiilsel tasemel.
Siiski kerkib teistest esile Soome, kes 2008. aastal võis uhkust tunda märkimisväärselt kõrge ellujäämisprotsendi üle. Kaheksa aastat hiljem aga on nende seis mitmete teiste riikidega sarnane.
| Kadri Lenk kadri.lenk@incorply.ee |
