Olukord, kus müüja näeb oma kaupa väärtuslikumana kui ostja, on tavapärane ja mõistetav. Ettevõte on turul kaup nagu iga teinegi ning selle väärtuse leidmiseks on mitmeid vähem ja rohkem keerulisi meetodeid. Kuidas on aga võimalik, et ettevõtte omanik ning ettevõtte potentsiaalne ostja saavad firma väärtuseks erineva suuruse, olgugi, et mõlemad kasutavad samu väärtuse hindamise meetodeid ning samu algandmeid?

Kui olete otsustanud oma ettevõtte müüa või vähemalt kaalute seda, olete suure tõenäosusega huvitatud, kas sellele leidub ostja ning kui, siis millistel tingimustel. Osad ettevõtted on likviidsemad kui teised ning osade ettevõtete eest makstakse rohkem, kui teiste eest. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, mis teeb ühe ettevõtte ostjate silmis atraktiivseks ning mis võib mõjuda hoopis vastupidiselt.

Iga ettevõtja jaoks on tema ettevõte nagu „oma laps” ja seega hindamatu väärtusega. Ettevõtet müües tuleb aga tema väärtus teisendada reaalseteks numbriteks.

Konkreetse tulemuseni jõudmiseks on välja kujunenud erinevaid meetodeid, millega ettevõtte väärtust hinnatakse.

Käesolev artikkel tutvustabki põgusalt võimalikest ettevõtte väärtuse hindamise meetoditest paari enamlevinumat.

“Kuidas alustada müügiprotsessiga, ilma et peaks muretsema info levimisega kaasnevate ohtude pärast?” on sage küsimus, millega kliendid InCorply poole pöörduvad. Käesolevas blogiartiklis vaatamegi, milles info avalikuks saamise risk seisneb ning kuidas seda protsessi diskreetsena hoides maandada.