Kommenteeri

Ettevõtte müük: Kuidas hinnata ettevõtte väärtust?

Iga ettevõtja jaoks on tema ettevõte nagu „oma laps” ja seega hindamatu väärtusega. Ettevõtet müües tuleb aga tema väärtus teisendada reaalseteks numbriteks.

Konkreetse tulemuseni jõudmiseks on välja kujunenud erinevaid meetodeid, millega ettevõtte väärtust hinnatakse.

Käesolev artikkel tutvustabki põgusalt võimalikest ettevõtte väärtuse hindamise meetoditest paari enamlevinumat.

Varadepõhine meetod

Varadepõhisel lähenemisel on ettevõtte väärtuse hindamise aluseks ettevõtte varade asendusväärtus. See meetod põhineb eeldusel, et ettevõtte potentsiaalne ostja ei ole nõus maksma ettevõtte eest rohkem, kui kuluks ettevõtte varade asendamisele.

Selle meetodiga leitakse ettevõtte väärtus, kui lahutada varade turuväärtusest ettevõtte kohustused.

Näide. Väiketootja varaks on tootmisseadmed väärtuses €20000 ja laen panga ees €5000. Lahutades varadest kohustused (€20000 – €5000), saame ettevõtte väärtuseks €15000. See tähendab, et alternatiivina ettevõtte ostule, saaks potentsiaalne ostja käivitada uue ettevõtte €15000 eest, laenates selleks pangalt €5000, et osta samasugused tootmisseadmed €20 000 eest.

Varade väärtusel põhinev lähenemine on küll lihtne, kuid ei võta arvesse ettevõtte lisandväärtust ega võimet genereerida tulevikus raha. Just seetõttu on varadepõhisel meetodil leitav ettevõtte väärtus reeglina teiste meetoditega võrreldes kõige väiksem.

Siiski tasub teatud olukordades varade väärtusel põhinevat lähenemist kaaluda. Seda näiteks siis, kui müüdav ettevõte ei ole enam majanduslikult aktiivne või plaanitakse see peatselt sulgeda. 

Samuti ka, kui teiste meetoditega saadav väärtus on oluliselt väiksem. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus varade netoväärtus ületab oluliselt tulevikus genereeritavate tulude väärtuse.

Diskonteeritud rahavoogude meetod

Diskonteeritud rahavoogude meetod on praktikas üks enimkasutatud meetod ettevõtte (ja ka muude investeeringute) hindamiseks. Selle meetodiga leitakse ettevõtte väärtus vastavalt sellele, kui võimekas on see ettevõte tulevikus rahavooge tekitama. 

Teisisõnu, mida rohkem suudab ettevõte tulevikus raha teenida, seda väärtuslikum on see ettevõte täna.

Diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamisel prognoositakse esmalt järgnevate aastate (praktikas tavaliselt 5 aasta) rahavood. Nendele lisandub veel terminaalaasta, mis kajastab ettevõtte prognoositud perioodile järgnevaid rahavooge kuni lõpmatuseni. Prognoosiperioodi iga aasta kohta arvutatakse välja vabad rahavood ettevõttele (FCFF).

FCFF=(EBITDA-∆NWC-CAPEX)×(1-TAX),

kus EBITDA on kasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni, ∆NWC netokäibekapitali muutus, CAPEX investeeringud põhivarasse ja TAX tulumaksumäär.

Kuna aga raha väärtus ajas langeb, tuleb rahavood diskonteerida nüüdisväärtusesse. Diskontomäärana kasutatakse kapitali keskmist kaalutud hinda (WACC), mis on tulumäär, mida ettevõte eeldatavasti keskmiselt maksab kõigile oma finantseerijatele (nii osanikele/aktsionäridele kui ka võlausaldajatele). 

Et lõpuks leida omakapitali väärtus, on saadud tulemusest vaja lahutada ettevõtte netovõlg ja liita vaba raha. Saadud väärtus on summa, mille omanik võiks ettevõtte müügist saada.

Olgugi, et diskonteeritud rahavoogude meetodi puhul on tegemist teiste meetoditega võrreldes üsna täpse valemiga, leidub ka selle puhul küllaltki subjektiivsust. Esiteks lähevad rahavoogude prognoosid harva täppi, seda eriti pikemate ajaperioodide puhul. Samuti mõjutab tulemust oluliselt rahale omistatud ajaline väärtus, mida kajastab diskontomäär.

Võrdlusmeetod

Võrdlusmeetodi puhul lähtutakse ettevõtte väärtuse leidmisel teistest sarnastest ettevõtetest, kelle väärtus on juba teada. 

tähendab, et tuleb leida ettevõtteid, kelle suurus, tootevalik, asukoht ja muud näitajad oleksid hinnatava ettevõttega võimalikult sarnased. See tagab, et ka võrreldavate ettevõtete väärtused on sarnased.

Tihti kasutatakse võrdlusmeetodi puhul suhtarve, millest levinumad on näiteks P/E, P/B, P/S, EV/sales ja EV/EBITDA. Kui teame võrreldava ettevõtte suhtarvu ja hinnatava ettevõtte valitud näitajat, saamegi arvutada ettevõtte väärtuse. Leitud ettevõtte väärtusest tuleb lahutada ka netovõlg, et jõuda omakapitali väärtuseni.

Näide. Võrreldava ettevõtte EV/EBITDA suhtarv on 8. Hinnatava ettevõtte EBITDA on €100000. Korrutades selle suhtarvuga 8, saame hinnatava ettevõtte väärtuseks €800000. Kui netovõla summa on näiteks €200000 saame omakapitali väärtuseks €600000.

Kuna võrdlusmeetodi puhul on paljuski tegemist üldistamisega, võivad erinevad osapooled ettevõtte hindamisel jõuda erinevate tulemusteni. Seetõttu on võrdlusmeetodit eelkõige mõistlik rakendada siis, kui leidub piisaval hulgal sarnaseid ettevõtteid, kelle kohta on ka vajalikud andmed avalikest allikatest kättesaadavad. Seetõttu ei pruugi väiksemate ettevõtete puhul see meetod kuigi hästi sobida.

EBITDA kordaja

EBITDA (ettevõtte kasum enne intresse, makse ning kulumit) kordaja ettevõtte väärtuse hindamisel on triviaalne, kuid vaieldamatult lihtsaim meetod - seda nii ettevõtte ostja kui ka müüja poolt vaadatuna. Meetod seisneb selles, et ettevõtte EBITDA korrutatakse läbi mingi numbriga, mis jääb tavaliselt vahemikku 5 kuni 15. 

Näiteks, kui korrutada EBITDA läbi 5-ga, tähendab see seda, et kui investor selle hinnaga ostaks ja ettevõtte toimiks järgnevad aastad samamoodi, oleks investeeringu tootlus ilma ettevõtte väärtuse kasvu ning ettevõtte lõppväärtust arvesse võtmata 20%. See teeb antud meetodi hästi mõistetavaks ning hinnatavaks potentsiaalse ostja jaoks, mis ongi toodud mudeli populaarsuse põhjus.

EBITDA kordaja meetod sobib rakendada vaid juhtudel, kui EBITDA on püsinud viimastel aastatel stabiilsel tasemel ning märkimisväärseid muutusi pole oodata ka tulevikus. Kordaja valikul saab suuremat numbrit kasutada juhul, kui tegemist on väga stabiilse valdkonnaga või tuluga (näit. teed, trassid, liinid jne). Väikseima kordajaga tuleb leppida juhul, kui stabiilsus on väiksem või ettevõtte müügiga on kiire.

Olgugi, et ettevõtte väärtuse hindamiseks leidub mitmeid erinevaid meetodeid, pole ükski neist 100% täpne. Tegelikkuses tuleb arvestada paljude lisafaktoritega, mis lõplikku müügihinda mõjutavad. 

Nendeks võivad olla näiteks tuntud kaubamärk, majanduse hetkeolukord, konkurents jpm (lugege lisaks: Ettevõtte väärtust mõjutavad tegurid). Seega on võimalikult tervikliku tulemuse saavutamiseks vaja toetuda ka teadmistele ja kogemustele, kus saavad abiks olla professionaalsed nõustajad.

Kadri Lenk
kadri.lenk@incorply.ee


Võtke meiega ühendust
Email again:

Lisa kommentaar

Email again: